Pettur helistab ettevõttesse: kuidas võib kõne lõppeda valele kontole tehtud maksega?

Ettevõtte turvajuhend · 2025. aasta andmed

Raamatupidaja saab kiire kõne „pangast“. Teisel päeval saabub tavapärase partneri arve, kuid kontonumber on uus. Need võivad olla kaks erinevat pettust, kuid mõlema puhul saab otsustava sammu teha inimene, kes makset ette valmistab või kinnitab. Eesti Panga värske ülevaade näitab, miks ettevõtetel tasub see samm läbi mõelda.

28.09.2026Eesti Panga ja RIA algallikate põhjalEttevõtjale ja arveid kinnitavale töötajale

Lühidalt: Eesti Panga andmetel kaotasid Eesti ettevõtted 2025. aastal maksekorralduspettustega üle 10 miljoni euro. See on ettevõtete maksekorralduspettuste kahju, mitte üksnes petukõnede summa. Kõne on üks viis usaldust võita; teises levinud skeemis muudetakse arvel või kirjas makseandmeid. Eesti Panga 28. septembri teade.

Üle 10 miljoni euro: mida see arv tegelikult kirjeldab?

Eesti Panga 28. septembril 2026 avaldatud ülevaade käsitleb 2025. aastal toimunud maksepettusi. Ettevõtete kahju maksekorralduspettustega kasvas 2024. aasta ligikaudu kolmelt miljonilt eurolt 2025. aastal enam kui kümne miljoni euroni. Ettevõtetega oli seotud vaid umbes 15% maksekorralduspettustest, ent neile langes 54% selle pettuseliigi kogukahjust. Ühe ettevõtet puudutanud maksekorralduspettuse keskmiseks kahjuks nimetab Eesti Pank 9270 eurot. Loe Eesti Panga kokkuvõtet.

2025

üle 10 mln €

Ettevõtete kahju maksekorralduspettustega, mitte kõigi ettevõttevastaste pettuste summa.

Osakaal

54%

Ettevõtete osa maksekorralduspettuste kogukahjust Eesti Panga ülevaates.

Keskmine

9270 €

Ettevõtet puudutanud maksekorralduspettuse keskmine kahju; üksikjuhtum võib sellest erineda.

Kõigi Eestis 2025. aastal toimunud maksepettuste kahju oli Eesti Panga järgi 25,3 miljonit eurot. Seda arvu ei tohi liita ettevõtete kümne miljoniga: tegemist on eri ulatusega näitajatega ja ettevõtete maksekorralduspettused kuuluvad üldpildi sisse. Samuti ei tähenda üle kümne miljoni euro, et kõik need maksed sündisid ühe petukõne tõttu. Eesti Panga täielik maksepettuste ülevaade eristab pettuseliike ja kirjeldab nende toimimist.

Ära loe numbrit tõendiks: selle artikli statistika kirjeldab Eestis registreeritud maksepettusi. See ei ütle midagi ühe konkreetse telefoninumbri omaniku, ettevõtte või sulle helistanud inimese kohta.

Kaks teed sama tulemuseni

Ettevõttes liigub raha enamasti mitme inimese ja süsteemi kaudu: tellimus, arve, kooskõlastus ning lõpuks pangas kinnitus. Pettur püüab saada kontrolli vähemalt ühe selle ahela otsuse üle. Mõnikord on esimeseks kontaktiks telefon, mõnikord näiliselt tuttav meilivestlus. Eesti Pank nimetab ettevõtete puhul peamisteks skeemideks mitmeastmelisi kõnepettusi ja maksejuhise muutmist ehk arvepettust. Vaata ülevaate pettuseliikide kirjeldust.

Olukord	Kuidas seda märgata?	Mis peab katkestama makse?
„Pangast“ tehtud kõne	Öeldakse, et ettevõtte konto või töötaja isiklik konto on ohus. Jutt liigub kiiresti PIN-koodide, ligipääsu või „turvalise“ ülekande juurde.	Lõpeta kõne ja helista ise panga ametlikul veebilehel või rakenduses toodud numbril. Ära kinnita võõra algatatud toimingut.
Partneri „uus konto“	Oodatud arve summa ja vorm võivad klappida, kuid IBAN erineb varasematest maksetest. Sama meilivestlus ei tõenda muudatuse ehtsust.	Peata makse. Võta partneriga ühendust varem teada olnud telefoninumbril või lepingus toodud kontaktiga.
„Juhi“ kiire korraldus	Palutakse teha ebatavaline või konfidentsiaalne ülekanne, sageli kohe ja tavalist kooskõlastust vahele jättes.	Kinnita korraldus juhiga sõltumatut kanalit kasutades ja järgi ettevõtte tavapärast maksekorda.

Riigi Infosüsteemi Amet on kirjeldanud arvepettust, mille puhul kiri võib saabuda väga usutavast või isegi õigena näivast aadressist ning sobituda varasema kirjavahetusega. Seetõttu ei piisa vastusest samale meilile küsimusega „Kas uus konto on õige?“. Kui vestlus on üle võetud, võib ka vastus tulla petturilt. RIA arvepettuste selgitus ja kontrollisoovitus.

Kolm olukorda, kus üks lisakontroll muudab tulemust

Järgmised näited on Numbriinfo koostatud illustratsioonid. Need ei kirjelda Eesti Panga ülevaates loetletud kindlaid ettevõtteid ega ole ühegi päris telefonikõne üleskirjutus.

1. Tarnija muudab kontot maksetähtaja päeval

Väikese ehitusfirma raamatupidajale saabub arve harjumuspäraselt tarnijalt. Kauba nimetus ja summa on ootuspärased. Meilis seisab, et senine pangakonto on suletud ja raha tuleb kanda uuele IBANile enne tööpäeva lõppu. Raamatupidaja kirjutab samasse meililõime ja saab kiire kinnituse.

Otsustav koht: meili teel antud kinnitus ei ole sõltumatu. Raamatupidaja võrdleb kontot varasemate arvetega, võtab tarnija lepingujärgse kontaktiga eraldi ühendust ja jätab makse ootele, kuni muudatus on kinnitatud.

2. Ettevõtjale helistab „panga turvaosakond“

Helistaja teab juhatuse liikme nime ja ütleb, et ettevõtte kontolt püütakse teha suuremat makset. Probleemi „peatamiseks“ palub ta siseneda etteantud lehele või kinnitada telefonis ilmuva toimingu. Kõne muutub tungivaks, kui ettevõtja soovib kolleegiga nõu pidada.

Otsustav koht: kõne katkeb ettevõtja algatusel. Ta avab panga rakenduse ise ja kontrollib olukorda panga ametlikust kontaktist. Nähtav helistajanumber ega nime teadmine ei tõenda, kes liini teises otsas oli.

3. „Juhilt“ tuleb salajane maksekorraldus

Raamatupidaja saab sõnumi või kõne inimeselt, kes väidab end olevat koosolekul viibiv juht. Uuele partnerile tuleb teha ettemakse kohe; teemat ei tohi kolleegidega arutada. Taotlus jääb väljapoole tavalist kinnitusringi.

Otsustav koht: salastamise soov ja kiirustamine on põhjused makse peatamiseks. Raamatupidaja kontrollib korraldust juhiga senisel töötelefonil või muul ettevõttes kokku lepitud viisil.

Lihtne kord, mida saab kasutada ka väikeettevõte

Kontroll ei pea tähendama pikka koosolekut iga tavalise arve pärast. Mõistlik on määrata konkreetsed olukorrad, mille puhul üks inimene ei saa makset üksnes saabunud kirja või kõne põhjal heaks kiita. RIA soovitab eraldi kontrollida muutunud arverekvisiite teise kanali kaudu. Järgmine viiesammuline kord on Numbriinfo praktiline soovitus selle põhimõtte rakendamiseks. RIA hallatav IT-vaatlik arvepettuste juhend.

Märka muutust. Võrdle uue arve IBANit sama partneri varem kinnitatud makseandmetega. Muutus on kontrolli põhjus ka siis, kui summa ja arvekujundus on tuttavad.

Peata ebatavaline makse. Kiire tähtaeg või väide, et „juht juba kinnitas“, ei asenda teie tavapärast kooskõlastust.

Kasuta vana kontaktandmestikku. Helista partnerile lepingus või varasemas usaldusväärses kontaktikirjes oleval numbril. Ära võta kontrollnumbrit samast kirjast, mille ehtsuses kahtled.

Pane kinnitus kirja. Märgi, kellega, millal ja millisel numbril muudatust kontrollisid. Väikese ettevõtte puhul võib see olla lühike märge arve juures.

Kinnita makse kokkulepitud korras. Suure või ebatavalise makse puhul lase teisel inimesel üle vaadata saaja, konto ja makse põhjendus.

Üks lause, mis võib makse peatada: „Kontonumber on uus. Ma helistan koostööpartnerile meie varasemas kontaktikirjes oleval numbril ja kinnitan selle enne ülekannet.“

Kas Numbriinfost leitud hinnang kinnitab helistaja isiku?

Ei. Numbri otsing võib näidata, kas teised on sama kuvatud numbriga seotud kogemusi kirjeldanud. Need teated on abistav kontekst, mitte tõend selle kohta, kes helistas või kellele telefoninumber praegu kuulub. Helistaja numbri kuvamist saab võltsida. Isegi ametlikuna näiv +372 number ei asenda pangale või partnerile tehtud sinu enda algatatud kontrollkõnet.

Kui sulle helistatakse ootamatu makse või arve muutmise asjus, loe vajadusel meie juhendeid tundmatu numbri kontrollimisest ja telefoninumbri võltsimisest. Ka negatiivse kommentaari puudumine ei kinnita, et kõne on turvaline.

Kui raha on juba valele kontole saadetud

Ära oota järgmise tööpäeva või arve maksetähtajani. Võta kohe ühendust oma pangaga, ütle, millal ja kuhu makse tehti, ning küsi, kas makset saab peatada või tagasi kutsuda. Tagasisaamine ei ole kindel ja kiire tegutsemine ei anna garantiid, kuid viivitus võib võimalusi vähendada. Eesti Pank soovitab pettuse kahtluse korral säilitada tõendid ning teavitada panka ja politseid. Eesti Panga tegevusjuhis.

Kui juhtus see	Tee kohe	Säilita
Ülekanne läks valele kontole.	Helista panka ametlikul numbril, seejärel teavita politseid ja tegelikku koostööpartnerit.	Arve, maksekinnitus, IBAN, meilid ja ajajoon.
Jagati PIN-koode või kinnitati arusaamatu toiming.	Võta pangaga kohe ühendust; järgi juhiseid konto ja autentimisvahendite kaitsmiseks.	Ekraanipildid, kõnede ajad, sõnumid ja kinnituse kirjeldus.
Kahtlane kiri võib olla seotud ettevõtte postkastiga.	Kaasa ettevõtte IT-vastutaja või teenusepakkuja ning kontrolli ligipääse ja edastamisreegleid.	Kirja päised ja algsed sõnumid; ära piirdu üksnes ekraanipildiga.

Politseile saab küberkuriteost teatada PPA teavituskeskkonnas. Kui juhtum puudutab ettevõtte e-posti või muid süsteeme, on asjakohane teavitada ka CERT-EE-d. Kui sinu tegevus puudutas Smart-ID toimingu kinnitamist, vaata ka meie eraldi juhendit mida teha pärast petukõnet.

Korduma kippuvad küsimused

Kas üle 10 miljoni euro oli ainult telefonipettuste kahju?

Ei. Eesti Panga arv kirjeldab ettevõtete 2025. aasta maksekorralduspettuste kahju. Nende hulgas esines nii mitmeastmelisi kõnepettusi kui ka arvepettusi. Avaldatud arvust ei saa järeldada ainult kõnega alanud juhtumite summat.

Kui tarnija kiri tuli varasemasse meililõime, kas uus IBAN on usaldusväärne?

Mitte tingimata. RIA kirjeldab juhtumeid, kus pettur võib jälgida või mõjutada ehtsat kirjavahetust. Uued makseandmed kinnita teise kanali ja varem teada olnud kontaktiga.

Kas pank võib ettevõtjale päriselt helistada?

Võib. Ootamatu kõne puhul saad selle siiski katkestada ja ise ametliku pangakanali kaudu ühendust võtta. Kõne katkestamine ei takista tegeliku probleemi kontrollimist.

Kas Numbriinfo kommentaar aitab otsustada, kas teha ülekanne?

Kommentaar võib anda lisakonteksti, kuid ei tõenda helistaja isikut ega partneri uut pangakontot. Makseotsus peab tuginema otse pangast või koostööpartnerilt sõltumatult saadud kinnitusele.

Kas kiirelt pangale helistades saab raha kindlasti tagasi?

Ei saa lubada. Pank saab hinnata makse peatamise või tagasikutsumise võimalust; tulemus sõltub juhtumi asjaoludest. Teata juhtunust kohe, sest viivitamine võib võimalusi vähendada.

Seotud Numbriinfo juhendid

Allikad ja kontrollimise kuupäev

Faktid kontrollitud 28.09.2026. Näited ja ettevõttesisese kontrolli sammud on koostatud Numbriinfo toimetuses selgitava juhendina ega kirjelda tuvastatavaid pärisjuhtumeid.

Oluline info. Juhend aitab maksekorraldust kontrollida, kuid konkreetse makse peatamise või tagasikutsumise võimalust hindab pank. Kasutajate raportid ei tõenda helistaja isikut. Loe kasutustingimusi ja vajaduse korral taotle numbriinfo parandamist.