Petukõnede kahju Eestis: mida näitavad 2023.–2025. aasta arvud?
Kõne algab sageli usutavalt: helistaja väidab, et pangakontot ähvardab oht või lähedane vajab kohe abi. Ametlikud ülevaated näitavad, kui kalliks need vestlused on läinud. Vaatame, mida saab arvudest järeldada ja mida ei saa.
2023. aasta telefonipettuste summa pärineb RIA aastaraamatust; 2024. ja 2025. aasta arvud justiitsvaldkonna ülevaadetest.
Ühes allikas räägitakse inimestelt välja petetud rahast, teises kõigi registreeritud kelmuste hinnangulisest kahjust.
2026. aasta pole lõppenud. Allpool olev põhitabel käsitleb 2023.–2025. aastat.
Petukõnede kahju kolme aastaga
2023. aasta kohta märgib RIA küberturvalisuse aastaraamat, et Eesti inimestelt peteti telefonipettustega välja 3 miljonit eurot. Justiits- ja Digiministeeriumi 2024. aasta ülevaade hindab petukõnedega tekitatud kahju veidi üle 6 miljoni euro. Ministeeriumi 24. septembri 2026 teate järgi kaotati 2025. aasta petukõnede tõttu ligi 11,5 miljonit eurot.
3 mln €
RIA aastaraamatus kirjeldatud telefonipettustega inimestelt välja petetud raha.
üle 6 mln €
Ministeeriumi ülevaate hinnang petukõnede kahjule.
ligi 11,5 mln €
Ministeeriumi avaldatud petukõnede kahju; ainult eraisikute osa on teises tabelis veidi üle 10 miljoni.
| Aasta | Petukõnede avaldatud kahju | Allika sõnastus ja ulatus |
|---|---|---|
| 2023 | 3 mln € | RIA: telefoni teel inimestelt välja meelitatud raha. |
| 2024 | Veidi üle 6 mln € | Justiitsvaldkonna kuritegevuse ülevaade: petukõnedega tekitatud hinnanguline kahju. |
| 2025 | Ligi 11,5 mln € | Ministeeriumi teade: petukõnede kahju. Sama aasta kuritegevuse ülevaates on eraisikute kahju eraldi: veidi üle 10 mln €. |
Suund on selge, kuid tabel ei ole ühe muutumatu mõõtmismetoodikaga aegrida. Näiteks 2025. aasta kuritegevuse ülevaade eristab eraisikuid: seal on 1118 petukõnet ning eraisikutele tekitatud kahju veidi üle 10 miljoni euro. Kui võrrelda seda teise allika 11,5 miljoniga, tuleb kõigepealt küsida, keda ja mida summasse arvestati.
Aga kui palju kaotati kõigi kelmustega?
Petukõned on suur osa pildist, kuid sinna kuuluvad ka investeerimispettused, võltsitud e-poed, ostu-müügikeskkondade skeemid ja ettevõtete arvepettused. Ministeeriumi andmetel oli 2024. aasta kelmuste ja arvutikelmuste teadaolev kahju ligikaudu 16 miljonit eurot. 2025. aasta kohta räägib ministeeriumi hilisem teade üle 29 miljoni euro suurusest pettusekahjust. Need on ümardatud avalikud hinnangud; üksikute pettuseliikide summasid ei tohi kogusummale juurde liita.
| Aasta | Registreeritud kelmused ja arvutikelmused | Siin kasutatav avaldatud kahju | Märkus |
|---|---|---|---|
| 2021 | 2803 | — | Juhtumite arv ministeeriumi 2021–2024 koondülevaatest (§ 209 ja § 213 kokku). |
| 2022 | 2576 | — | Sama kahe kuriteoliigi registreeringud; võrreldavat kahjusummat sellesse tabelisse ei lisatud. |
| 2023 | 3223 | Vähemalt 8,3 mln € inimestelt | RIA vahendab PPA hinnangut inimestelt välja petetud rahale; see ei tähista kogu kelmuskahju. |
| 2024 | 3659 | Umbes 16 mln € | Ministeeriumi esialgne hinnang kelmuste ja arvutikelmuste kahjule. |
| 2025 | 3423 | Üle 29 mln € | Juhtumite arv hõlmab § 209 ja § 213; kahjusumma pärineb ministeeriumi laiemast pettusteate sõnastusest. |
Juhtumite 2021.–2024. aasta arvud pärinevad Justiits- ja Digiministeeriumi koondülevaate tabelist; 2025. aasta 3423 juhtumit 2025. aasta kuritegevuse ülevaatest. Viimane näitab ka, et registreeritud juhtumeid oli 2025. aastal vähem kui 2024. aastal. Suurem rahaline kahju ei nõua tingimata rohkem juhtumeid: kallimaid üksikjuhtumeid võib olla rohkem. Ainuüksi sellest tabelist ei saa siiski kindlaks teha, kui suur osa muutusest tuleb juhtumite koosseisust, täpsustatud andmetest või arvestusviisist.
Miks võib sama aasta kohta näha kahte arvu?
Ohvrite ring
Üks tabel käsitleb eraisikuid, teine võib sisaldada ka ettevõtetele või teistele juriidilistele isikutele tekitatud kahju.
Pettuse liik
Petukõne, arvutikelmus ja kõik registreeritud kelmuskuriteod ei ole sama kategooria. Telefon võib olla vaid esimene samm enne võltsitud lehte või ülekannet.
Aruande aeg
Esialgne politseiteade ja hilisem aastakokkuvõte võivad erineda, sest avaldused, kahjusummad ja juhtumi liigitus täpsustuvad.
Hea näide on 2024. aasta. RIA vahendatud kitsamas ülevaates räägiti ligi 8 miljonist eurost, mille Eesti inimesed kaotasid pettustega. Ministeeriumi kuritegevuse ülevaade annab kelmuste ja arvutikelmuste hinnanguliseks kogukahjuks umbes 16 miljonit eurot. Need laused kirjeldavad eri ulatusega arvestust. Ainult ühe numbri valimine ja selle nimetamine „kõigi 2024. aasta pettuste lõplikuks hinnaks“ annaks lugejale eksitava pildi.
Kuidas saab ühest kõnest suur kahju?
Kõne ise raha kontolt ei vii. Enamasti annab kelm inimesele usutava põhjuse tegutseda: „tehing on vaja peatada“, „SIM-kaart aegub“, „lähedane sattus avariisse“. Järgneb palve sisestada PIN-kood, anda üle kaart või sularaha, teha „turvakontole“ ülekanne või lubada võõral oma arvutisse ühenduda. Justiits- ja Digiministeeriumi 2024. aasta ülevaates on petukõne keskmine kahju ühe juhtumi kohta 8858 eurot ja mediaan 5000 eurot; 2025. aasta ülevaates on eraisikute vastavad arvud 10 129 ja 6000 eurot. Keskmine ei ole „tavalise inimese kindel kahju“: see sõltub ülevaatesse jõudnud juhtumite valikust.
„Tere, helistan teie teenusepakkujalt. Leping tuleb täna kinnitada.“ Kui inimene sisestab saadetud juhise järgi koodi, helistab peagi teine inimene: „Teiega võtsid ühendust kelmid. Olen pangast ja aitan raha päästa. Kandke säästud kohe turvakontole.“
Katkestamise koht: lõpeta kõne enne järgmist kinnitust või ülekannet. Ava ise panga rakendus või sisesta panga ametlik aadress. Kontrolli väidet enda alustatud kanalis, mitte teise helistaja antud numbril.
Mida teha, kui selline kõne tuleb?
| Olukord | Esimene mõistlik samm |
|---|---|
| Helistaja räägib kahtlasest tehingust või nõuab PIN-koodi. | Lõpeta kõne. Ava ise pangarakendus või kasuta panga ametlikul veebilehel olevat numbrit. |
| Sisestati andmeid, kinnitati tehing või raha läks välja. | Võta kohe ühendust oma pangaga, selgita täpselt, mis toimus, ja järgi panga juhiseid konto või kaardi kaitsmiseks. Esita politseile avaldus ka väiksema kahju korral. |
| Saabus petusõnum koos lingiga. | Ära ava linki. Kontrolli saadetist, makset või teadet teenusepakkuja enda rakenduses või ametlikul veebilehel. |
| Keegi väidab, et helistasid talle, kuid sa ei ole helistanud. | Võimalik on kuvatava numbri võltsimine. Pane tagasikõnede aeg kirja; kordumise korral pöördu sideoperaatori poole. |
RIA praktiline juhis soovitab kahtlaste kontotehingute või lekkinud kaardiandmete korral pangaga viivitamata ühendust võtta ning esitada avaldus politseile. Kontrolli telefoninumbrit soovi korral Numbriinfo otsingus, kuid ära käsitle kommentaare ega kuvatud numbrit tõendina kõne tegeliku tegija kohta: helistaja numbrit saab võltsida.
Korduma kippuvad küsimused
Kas 2025. aastal toimus rohkem kelmusi kui 2024. aastal?
Justiits- ja Digiministeeriumi § 209 ja § 213 registreeringuid oli 2025. aastal 3423 ning 2024. aastal 3659. Seega oli neid kirjeid vähem. Avaldatud rahaline kahju oli siiski suurem. Juhtumite arv ja kahju mõõdavad eri asju.
Kas 11,5 miljonit eurot oli 2025. aasta kogu pettusekahju?
Ei. See on ministeeriumi avaldatud petukõnede ligikaudne kahju. Kõigi pettuste kohta teatas ministeerium üle 29 miljoni euro suurusest kahjust. Petukõnede osa kuulub selle summa sisse.
Miks on 2025. aasta petukõnede kohta ka 10 miljoni suurune arv?
Kuritegevuse ülevaade kirjeldab veidi üle 10 miljoni euro suurust kahju eraisikutele. Ministeeriumi hilisem teade nimetab petukõnede kogukahjuna ligi 11,5 miljonit. Need ei ole kaks üksteisele lisatavat summat.
Kas +372 numbrilt tulnud kõne on kindlasti Eestist?
Ei. Numbrinäitu saab võltsida. Kui helistaja esitab rahalist või kontot puudutava väite, kontrolli seda enda algatatud suhtluses asutusega.
Kas veebis olev märge „pettur“ tõendab, kes helistas?
Ei. Kasutajate teated on kogemused, mitte isiku tuvastamise tõend. Number võib olla võltsitud või hiljem teisele kasutajale üle antud.
Seotud Numbriinfo juhendid
Kahtlane number helistas?
Kontrolli teiste kasutajate kogemusi ja lisa vajadusel oma tähelepanek. Kirjelda juhtunut faktipõhiselt ning väldi isikuandmete avaldamist.
Allikad ja metoodika
- RIA, küberturvalisuse aastaraamat 2024 (2023. aasta telefonipettuste 3 mln € ja inimestelt välja petetud vähemalt 8,3 mln €).
- Justiits- ja Digiministeerium, kuritegevus Eestis 2024: kelmused (2024. aasta petukõnede üle 6 mln €, § 209 ja § 213 kahju ligikaudu 16 mln €).
- Justiits- ja Digiministeerium, kuritegevus Eestis 2025: kelmused (3423 registreeringut, 1118 petukõnet, eraisikute petukõnekahju veidi üle 10 mln €).
- Justiits- ja Digiministeeriumi teade 24.09.2026 (2025. aasta petukõned ligi 11,5 mln €, pettused kokku üle 29 mln €).
- Justiits- ja Digiministeeriumi ülevaade 2021–2024 (registreeritud § 209 ja § 213 juhtumite tabel).
- RIA, „Kuidas ma petta sain?“ (praktilised sammud kannatanule).
Kuidas lugeda: „ligi“, „umbes“ ja „üle“ järgivad allikate täpsust. Kahe eri ulatusega arvu põhjal ei arvutata siin täpset kasvuprotsenti. Andmed on kontrollitud 25.09.2026.
Oluline info. Statistika kirjeldab viidatud allikate andmeid ja ajavahemikke. Eri asutuste näitajad ei pruugi olla otse võrreldavad. Kasutajate raportid ei tõenda helistaja isikut. Loe kasutustingimusi ja vajaduse korral taotle numbriinfo parandamist.